Sõjalaev

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Sõjalaevad kiilvee-rivis

Sõjalaev on mereväe või sarnase eesmärgiga relvastatud organisatsiooni koosseisu kuuluv laev, mis on ehitatud või ette valmistatud sõjaliste ülesannete täitmiseks.

Sõjalaev võib olla ka algselt tsiviilkasutuseks valmistatud, kuid mõne sõjalise ülesande täitmiseks sobivana mereväe koosseisu võetud ja vajadusel vastavalt kohandatud laev.

Üldkirjeldus

Meeskond ja kord

Sõjalaeva meeskond on tänu pardal olevatele paljudele sõjaliseks funktsiooniks lisanduvatele süsteemidele ja -ülesannetele märksa suurem, kui tsiviillaeval. Suurt rõhku pannakse ka meeskonna treenimisele tegevusteks avariide ja häirete korral. Sõjalaeva kaptenit nimetatakse komandöriks, tema asetäitjat üldjuhul komandöri abiks. Tüürimeest nimetatakse reeglina navigatsiooniohvitseriks.

Sõjalaeval kehtivad mereväelised tavad ja sõjaväeline sisekord, mis võivad olla iseloomult oluliselt erinevad, aga ka rangemad tsiviillaevast. Suurt rõhku pannakse tegevusele (ja väljaõppele) eriolukordades nagu tulekahju või leke. Samuti on meeskonnaliikmetel spetsiifilised ülesanded lahinguhäire ning lahinguvalmiduse korral.

Ehitus ja omadused

Sõjalaeva projekt-tüüpi, marki või sõsarlaevade seeriat nimetatakse laevaklassiks.

Sõjalaevad on juba sajandi pikkuselt reeglina värvitud kas halliks või muudes visuaalset maskeeringut toetavates värvitoonides. Tänapäeva sõjalaevade projekteerimisel ja ehitamisel peetakse lisaks visuaalsele varjamisele oluliseks ka võimalikult head varjumisvõimekust elektrooniliste luure- ja positsioneerimisvahendite (radarid, raadiopeilingaatorid jms) eest.

Lahinguotstarbelise sõjalaeva oluliseks omaduseks on tavalisest töölaevast märksa suurem kiirus, mistõttu vajab sõjalaev võimsamat jõuseadet. Samuti on sõjalaeva kere kuju sageli kitsam ja väiksema veetakistusega. Sageli on lahinguotstarbelistel suurtel sõjalaevadel kombineeritud pea-jõuseadmed – näiteks diiselmootori ja gaasiturbiinmootori kombinatsioon (CODOG). Sel juhul kasutatakse säästlikumat diiselmootorit tavalisel käiguga (tavaliselt kuni 20 sõlme) sõites ja võimsamat kiiremat, kuid samas oluliselt kulukamat gaasiturbiini n-ö lahingukäiguga (u 20 sõlme kuni maksimumini) sõites.

Tunnused ja märgistamine

Sõjalaevadel kasutatakse sageli riigilipu asemel erinevat või riigilipust stiliseeritud ahtrilippu. Samuti on sageli kasutusel vöörilipp ehk güüs ja lisaks erinevatel puhkudel masti heisatavad vimplid.

Tänapäeva sõjalaevadel on reeglina originaalne pardanumber ehk pardatähis, mis võib koosneda kas ainult numbritest või ka lisanduvatest tähtedest sõltuvalt riigi ja organisatsiooni eripärast. Pardanumber omistatakse vastavalt laeva liigile või kuuluvusele. Lisaks pardanumbrile on kõigil suurematel sõjalaevadel reeglina ka laeva nimi, ent väiksemad laevad ja kaatrid võivad sageli olla ka nimeta.

Sõjalaevade ajaloost

Sõjalaevade areng

Sõjalaevade areng on toimunud läbi ajaloo pidevalt paralleelselt tsiviillaevanduse arenguga. Sõjalaevu kasutati juba 300 aastat eKr. Esimesed sõjaotstarbelised laevad liikusid peamiselt aeru jõul. Aerutamiseks kasutati nii orje, kui sõjamehi.

Algselt liigitati sõjalaevu peamiselt purjestuse ja suurtükkide arvu järgi. Hiljem hakati sõjalaevu liigitama ülesannete ja tehniliste omaduste järgi.

Tuntud või olulisi sõjalaevu ajaloost

  • Vasa – teenistust alustades ehitusvigade tõttu hukkunud laev.
  • HMS Victory – Admiral Nelsoni lipulaev olulises lahingus.
  • USS Monitor – esimene pöördtorniga rannakaitse soomuslaev.
  • USS Holland – esimene õnnestunud sisepõlemismootori + elektrimootoriga allveelaev-sõjalaev.
  • Knjaz Potjomkin-Tavritšeski – laev, kus toimus märgiline madruste mäss seoses viletsate teenistustingimustega.
  • Bodrog – 1. maailmasõja avapaugu teinud laev.
  • HMS Furious - esimene efektiivse ehitusega spetsiaalne lennukikandja.
  • Aurora – Vene bolševike korraldatud Oktoobrirevolutsiooni sümbol ja osaline.
  • Bismarck - Suurim Euroopas valmistatud lahingulaev.
  • Dreadnought – esimene uut tüüpi relvastuslahendusega laev.
  • Schleswig-Holstein – 2. maailmasõja avapaugu andnud laev.
  • Yamato – maailma suurim lahingulaev (lahingulaevaklass).
  • Komar-klassi raketikaater (TK-14/R-14) - esimene raketikaater.

Eesti Mereväe laevu

Sõjalaevade liigitamine sõidupiirkonna järgi

Sõjalaevad liigitatakse sageli üldistatuna sõidupiirkonna põhjal, määrates neile nii kasutuspiirkonna. Sõidupiirkonna järgi liigitamine võib olla erinev sõltuvalt riigi militaarsest traditsioonist ja see võib kajastuda ka mõne sõjalaevaliigi iseloomustavas nimetuses. Näitena võivad sõjalaevad jaguneda:

  • Avamere- ja ookeanilaevad või eskaadrilaevad
  • Rannikulaevad
  • Baasi- ja reidilaevad
  • Jõe- ehk siseveelaevad.

Näiteid: ranniku-miinitraaler, avamere patrull-laev.

Sõjalaevade liigitamine funktsiooni järgi tänapäeval

Lennukikandja
Ristleja (raketiristleja) Külma sõja lõpust
Fregatt
Moodne korvett
Suur dessantlaev

1. Avamereoperatsioonideks mõeldud lahinguotstarbelised laevad:

2. Rannikuoperatsioonideks mõeldud lahinguotstarbelised laevad:

3. Akvatooriumi valveks mõeldud laevad:

4. Allveelaevad:

  • Raketiallveelaev
  • Ründeallveelaev

5. Lahinguoperatsioonide toetuseks mõeldud laevad:

6. Abilaevad:

Sõjalaevaliikide funktsioone on mõnikord ka ühendatud (näiteks staabi- ja toetuslaev, dessantlaev-kopterikandja). Samuti on valmistatud universaalseid ehk mitmeotstarbelisi laev-platvorme (peamiselt natuke väiksemad laevad), mida on võimalik vastavalt funktsioonile kas kohandada või uuemal ajal ka modulaarselt muuta.

Sõjalaevad kiilrivis
Suurenda
Sõjalaevad kiilrivis

Ajaloolisi sõjalaevade liike

replika

Vaata ka