Balti laevastik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Balti laevastik
Sleeve Insignia of the Russian Baltic Fleet.svg
Balti laevastiku embleem
Asutatud 18. mai 1703
Riik
Haru Emblem of the Военно-Морской Флот Российской Федерации.svg Venemaa merevägi
Liik sõjalaevastik
Ülesanne meresõda
Suurus 55 sõjalaeva
Garnison/Staap Kaliningrad
Sõjad/lahingud

Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.

Balti mere laevastiku sünnipäevaks peetakse 18. maid 1703 (vana kalendri järgi 7. mai), mil sõudeflotill tsaar Peeter I juhtimisel võitis Neeva jõe suudmes lahingu kahe Rootsi laeva vastu. Pärast 1917. aasta revolutsioone Venemaal läks laevastik 1918. aastal Venemaa SFNV ja 1922. aastast Nõukogude Liidu kontrolli alla osana Nõukogude Liidu mereväest. 1928. aastal autasustati laevastikku Punalipu ordeniga ja see sai nimeks Punalipuline Balti laevastik. 1965. aastal autasustati laevastikku teise Punalipu ordeniga mehisuse ja kangelaslikkuse eest Suures Isamaasõjas ja selle nimeks sai Kahe Punalipuline Balti laevastik. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal läks laevastik Venemaa Föderatsiooni mereväe koosseisu.

Balti laevastiku staap asub Kaliningradis. Laevastiku põhibaasid on Baltiisk ja Kroonlinn. Balti laevastiku lipulaev on hävitaja Nastoitšivõi.

Ajalugu

Venemaa keisririigi Balti laevastik

Esimese Balti laevastikule ehitatud purjelaeva Štandart 1999. aastal valminud koopia

Venemaa Keisririigi Balti laevastiku loomine ja areng

Balti laevastiku paraad, u 1850

Laevastiku sünnipäevaks loetakse 18. maid 1703[1], kui Vene 30 alusest koosnev sõudeflotill Preobraženski ja Semjonovski polgu sõduritega tsaar Peeter I juhtimisel võitis Neeva jõe suudmes Nyeni lähedal kahte Rootsi laeva. Rootsi Laadoga ja Peipsi laevastiku ülemjuhataja viitseadmiral Gideon von Numersi juhtimise all olnud 8 kahuriga brigantiin Astrild[2] (1699) ja 10 kahuriga kaljas Geddan[3] said laevastiku esimeseks sõjasaagiks.[4]

Esimesteks lahinguristseteks olid merelahingud Rootsi kuningriigi laevastiku vastu 7. augustil 1714 Hankoniemi (Riilahti) Hanko juures, 1719. aastal Saaremaa juures ja 7. augustil 1720 Granhamni merelahing Ahvenamaa saarestiku juures[5]. Balti Laevastiku põhibaasid olid Peterburi kubermanguKroonlinna, Eestimaa kubermanguTallinna, Paldiski ja Liivimaa kubermanguLiepāja sõjasadamad.

Venemaa avamerelaevastiku loomisel oli Peeter I-le takistuseks vene päritolu avamerekogemustega merespetsialistide puudus, mistõttu värbas ta Lääne-Euroopas visiidil olles sealsetest mereriikidest ligi 1000 mereala spetsialisti, kes ka hõivasid juhtivad kohad laevastikus. Venemaa esimese avamerelaevastiku juhiks, viitseadmiraliks, määrati Hollandist värvatud norra päritolu Kornelius Crøys ja Jan van Rees. Istanbulist värvatud kreeka päritolu Ioannis Theodossiou Botsis määrati galeeri- ja purjelaevastiku juhiks Balti merele. 1723. aastal olid Venemaa sõjalaevastiku juhtkonnas kindraladmiral Fjodor Apraksin, admiral Pjotr Aleksejevitš Mihhailov (tsaar Peeter I); viitseadmiralid Aleksandr Menšikov, Peter von Sivers (hollandlane), John Gordon (−1648) (šotlane) ja Daniel Jacob Wilster; Schout-bij-nachtid (kontradmiralid) T. Sanders ja J. van Hooft (hollandlased) ja Naum Akimovitš Senjavin; kaptencommondorid Martin Gosseler (Гослер (Госслер/Госселяр) Мартын Петрович) (sakslane), Peter Bredal (norralane) ja Aleksei Akimovitš Senjavin) ning galeerilaevastikus viitseadmiral Matvei Zmajevitš (horvaat)[6].

Laevastiku koosseis

18. sajandi alguses pärast laevastiku loomist olid laevastiku kaks põhibaasi Kroonlinn ja Tallinn, nendes laevastikubaasides asuvaid laevastikke nimetati asukoha järgi Kroonlinna eskaader ja Tallinna eskaader. Laevastikud moodustati Venemaal ehitatud ja suurelt osalt välismaalt tellitud ning seal valmistatud sõjalaevadest.

1713. aastal kuulusid Tallinna eskaadrisse järgmised sõjalaevad: Püha Antonius (Святой Антоний), Randolf (Рандольф), Oxford (Оксфорд ), Viktoria (Виктория), Stafford (Страфорд ), Fortuna (Фортуна)[7], (Эсперанс»), St. Jakov (Св. Яков), Eleanora (Элеонора), St. Nicolai (Св.Николай), Lansdow (Лансдоу)[8]

Laevastiku baasid

  • Tallinna sõjasadam;
  • Paldiski sõjasadam;
  • Kroonlinna sõjasadam;
  • Kroonlinn-2 sõjasadam;
  • Viiburi sõjasadam;
  • Helsingi sõjasadam;
  • Viapori sõjasadam;
  • Kuivastu sõjasadam;
  • Rohuküla sõjasadam;
  • Liepāja sõjasadam;

Oluline osa Balti laevastiku suurematest sõjalaevadest saadeti Vene-Jaapani sõja puhul pika merereisiga Kaug-Itta, et toetada hätta jäänud Vaikse ookeani laevastikku. Suurem osa pika reisi läbinud laevadest hukkus 1905. aasta mais Tsušhima lahingus.

Venemaa Keisririigi Balti laevastik Esimeses maailmasõjas 1914–1917

Esimeses maailmasõjas tegeles Balti laevastik peamiselt miinitõkete veeskamisega (veesati u 35 000 meremiini) ja maismaarinde vägede suurtükitulega toetamisega, kuid oli ka väiksemaid kokkupõrkeid merel. Rannikult toetas laevastikku Peeter Suure merekindlus, mis valmis suuresti alles sõja käigus.

Balti laevastiku tegevus 1917–1920

Laevastik veebruarirevolutsioonis

Lahingulaeva Petropavlovsk madrused 1917. aastal Kroonlinnas

Esimeses maailmasõjas osaks saanud kaotuste tulemusena oli Venemaa Keisririigi laevastik taandunud oma Läänemere põhjaosa baasidesse ning ei osalenud lahingutegevuses. Enamik laevastikust oli koondatud kolme baasi Eestis, Soomes ja Kroonlinnas. Sunnitud tegevusetuses levisid tagalasadamates viibivate madruste seas VSDTP ja SRi agitatsioonitöö tulemusena sotsialistlikud ideed ning rahulolematus kehtiva riigikorraldusega (sõja ajal karmistatud olukord + tsaari isevalitsus). Laiemat kõlapinda leidsid madruste seas esseeride ja bolševike ideed. Järjest enam probleeme esines distsipliiniga.

Pärast keiser Nikolai II troonist loobumist 2. märtsil 1917 ja Petrogradi Nõukogu poolt välja antud käskkirja nr 1, hakkasid madrused maksma kätte laevastiku suhteliselt karmide teenistustingimuste eest ning uuele Venemaa Ajutisele Valitsusele truudust mittevanduvatele vanemohvitseridele. Kroonlinnas tapeti sadama komandant Robert von Wirén ja staabiülem admiral Butakov. 3. märtsil tapeti Helsingis ristlejate 2. divisjoni ülem admiral Arkadi Nebolsin ja 4. märtsil Balti laevastiku juht Adrian Nepenin. Tapeti ka Viapori kindluse komandant Protopopov, 1. ja 2. laevastikuekipaaži ülem Stronski ja Giers, ristleja "Keiser Aleksander II" komandör Povališin, ristleja Aurora komandör Nikolski ning veel 6 komandöri. 15. märtsiks oli Balti laevastik kaotanud 120 ohvitseri, kellest 76 tapeti (45 Helsingis, 24 Kroonlinnas, 5 Tallinnas ja 2 Petrogradis). 4 ohvitseri sooritas enesetapu ning 11 ohvitseri jäi teadmata kadunuks.[9]

Lahingud Lääne-Eesti saarestikus 1917. aasta oktoobris

12. oktoobril 1917 algas Saksa vägede operatsioon Albion, mida toetas suur hulk sõjalaevu, dessandiga Tagalahes. Eduka dessantoperatsiooni käigus hõivasid saksa väed kiirelt Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa. Operatsiooni ajal toimus saarte piirkonnas mitu kokkupõrget Saksa ja Vene sõjalaevade vahel, millest suurim ja otsustavaim oli Moonsundi lahing 17. oktoobril 1917. Operatsioon lõppes 21. oktoobril 1917 demoraliseerunud Vene vägede taandumisega või vangi langemisega ja ühtlasi ka laevastiku taandumisega saarestikust.

Next.svg Pikemalt artiklis Operatsioon Albion.

Laevastik oktoobrirevolutsioonis

1917. aasta oktoobriks oli Kroonlinna koondunud umbes 690 alust 80 000 madrusega. 24. oktoobril vkj 1917 Petrogradis Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee juhtimisel toimunud Oktoobrirevolutsioonis osalesid Balti laevastiku madrused koos Petrogradi linna garnisoni sõduritega vastavalt riigipöördeplaanidele, strateegiliste side- ja transpordisõlmede hõivamises, et isoleerida Venemaa Ajutine Valitsus ustavatest väeosadest, mis viibisid rindel. Vastavalt Petrogradi SRK otsusele hõivasid madrused Petrogradi Telegraafiagentuuri hoone ning osalesid ka Maria palee vallutamises, kus asus Venemaa Eelparlament. Laevastiku ristleja Aurora märguande peale toimus Talvepaleed kaitsvate junkru- ja naispolgu relvitustamine ning Ajutise valitsuse liikmete vahistamine Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee sekretäri Vladimir Antonov-Ovsejenko osalusel. Pärast seda teavitas II Nõukogude Kongressil tulemusi ootav Vladimir Uljanov nõukogude esindajaid riigipöörde toimumisest.

Next.svg Pikemalt artiklis Oktoobrirevolutsioon.

Jääretk

Laevad Jääretkel 1918

1918. aasta alguseks oli laevastik pärast aktiivse sõjategevuse katkemist Idarindel koondatud Läänemeres asuvatesse Soome – Helsingi ja Viapori ning Eesti – Tallinna ja Paldiski sadamatesse. Nõukogude Venemaa ja Nelikliidu vahel Brest-Litovski rahuläbirääkimiste esimese etapi lõppemisel alanud Saksa vägede pealetungi ajal 1918. aasta veebruaris toimetas laevastiku juht Aleksei Štšastnõi laevastiku, kokku u 250 laeva, esmalt Tallinnast Helsingisse ja seejärel pärast rahulepingu sõlmimist (Rahuleping nägi ette, et Venemaa laevad peavad Soome sadamatest lahkuma) märtsis edasi Kroonlinna. Seda tehes eiras Štšastnõi aga Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu korraldust laevastiku uputamise kohta (sõjakomissar Lev Trotski korraldus uputada laevastik analoogselt Musta mere laevastikuga). Ta vahistati ja määrati surmanuhtlus.

Next.svg Pikemalt artiklis Balti laevastiku Jääretk.

Laevastik Eesti Vabadussõjas ja Venemaa kodusõjas

Seoses eelnenud poliitiliste sündmuste ja kehva majandusolukorra mõjuga oli Balti laevastiku Kroonlinna ja Petrogradi koondunud ujuvkoosseis muutunud 1918. aastaks suures osas lahingukõlbatuks. Sõjaliste eesmärkide täitmiseks koondati laevastiku lahinguvõimelised sõjalaevad üksuseks nimetusega Tegevsalk, millel tuli võidelda 1918.-1919. aasta jooksul peamiselt Läänemerele saadetud Briti laevastiku üksustega.

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti Vabadussõda.

Punalipuline Balti laevastik sõdadevahelisel perioodil 1920–1939

Pärast 1920. aastat ning Eesti, Läti ja Soome iseseisvumist jäi Balti Laevastiku kodusadamaks ainult Petrograd ja Kroonlinn.

1921. aasta veebruaris-märtsis toimus Kroonlinnas madruste ja tööliste ülestõus kommunistide vastu, mis õnnestus sõjalise jõuga maha suruda.

Next.svg Pikemalt artiklis Kroonlinna ülestõus.

1928. aastal anti Balti laevastikule kodusõja ajal üles näidatud kangelaslikkuse eest aunimetus "punalipuline". Edaspidi kandis laevastik nime Punalipuline Balti laevastik (vene Краснознамённый Балтийский флот).

Punalipuline Balti laevastik Teises maailmasõjas 1939–1945

Balti laevastiku madrused Leningradis rindele suundumas 1941

Balti laevastiku mõjutegevus 2. maailmasõjas algas praktiliselt seoses Baltimaadesse baasidesse asumisega 1939. aasta sügisel vastavalt Balti riikidele peale sunnitud rahvusvahelistele lepingutele. Sellele eelnes ettekäänete-intsidentide lavastamine merel septembris.

1939.–1940. aasta talvel osales Balti laevastik Talvesõjas Soome vastu.

1940. aasta suvel blokeeris Balti laevastik Baltikumi mere poolt ja osales Baltimaade okupeerimises.

1941–1945 osales Balti laevastik sõjategevuses Saksamaa vastu. Oluliseks mastaapseks operatsiooniks oli evakuatsioon Tallinnast Kroonlinna 1941. aasta hilissuvel, mis päädis Juminda miinilahinguga. 1941. aasta sügisest kuni 1944. aasta kevadeni oli laevastik praktiliselt blokeerituna Soome lahe idaosas ja toetas peamiselt maaväge Leningradi blokaadis.

Next.svg Pikemalt artiklis Balti laevastik Teises maailmasõjas.

Kahe punalipuline Balti laevastik 1945–1991

Pärast Teise maailmasõja lahingutegevuse lõppu moodustati 1946. aastal Punalipulisest Balti laevastikust 2 laevastikku: Põhja-Balti 8. laevastik, keskusega Tallinnas ja Lõuna-Balti 4. laevastik, keskusega Kaliningradis Baltiiskis.

1955. aastal toimunud rahvusvahelise desarmeerimisprotsessi tulemusena liideti Põhja- ja Lõuna-Balti laevastik jälle ühiseks Punalipuliseks Balti laevastikuks.

1956. aastal vabastati sõja järel kasutusse saadud Porkkala mereväebaas ning tagastati Soomele.

1965. aastal anti Punalipulisele Balti Laevastikule aunimetus Kahe Punalipuline Balti laevastik.

Kahe punalipulise Balti laevastiku koosseis

Rahuaegne luure ja tegevus

1950. aastatel kujunes pärast Taani ja Norra ning Saksamaa LV liitumist NATO-ga Läänemeri kahe sõjalise bloki vaheliseks piiriks, kus NSV Liidu sõjamerelaevastik oma laevastiku ja mereväebaasidega viis läbi pidevat potentsiaalse vaenlase sõjajõudude tegevuse seiret signaalluure ja ka visuaalse jälgimise abil.

Strateegilist luuret potentsiaalse vaenlase sõjajõudude vastu viis läbi sõjamerelaevastiku staabi luureosakond ning operatiivluuret Varssavi Lepingu Organisatsiooni kuuluvate ja ka Balti mere laevastiku allüksustega. Taktikalist luuret NATO bloki sõjalaevade suhtes viis läbi Balti laevastiku 10 laevast koosnev 168. eriotstarbeline üksikdivisjon, kuhu kuulusid kalalaevadeks maskeeritud signaalluuretehnikaga varustatud luurelaevad, mis NATO mereväeõppuste ajal Põhjameres ja Läänemeres teostasid signaalluuret ja hüdroakustilist luuret laevade vahel peetavate sideseansside ning sidekanalite suhtes. Divisjoni staap asus Balti laevastiku sõjamerebaasis Baltiiskis.

1975. aastal toimus Riias paiknenud sõjalaeval (fregatil) Storoževoi poliitjuhi, 3. järgu kapteni Valeri Sablini korraldatud mäss, mis suruti maha.

1981. aasta oktoobris toimus skandaalne rahvusvaheline intsident Balti laevastiku Whiskey klassi allveelaevaga S-363. Allveelaev üritas teadmata eesmärgil siseneda Rootsi Karlskrona mereväebaasi ja sõitis samas kaljumadalikule ning selle pardal oli ka tuumarelv.

Venemaa Föderatsiooni Balti laevastik alates 1991

300. aastapäeva postmark

Arengud ja tegevus

Balti laevastiku staap Kaliningradis
Venemaa presidendi kaater laevastiku lipulaeva pardas 2008.
Mereparaad Kroonlinnas 2017.

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja Vene vägede lahkumist Baltimaadest sai laevastiku peabaasiks Baltiisk. Sekundaarseks baasiks jäi Kroonlinn. Administratiivne baas on ka Peterburis.

2008. aastal oli laevastiku nimekirjas u 75 sõjalaeva.

2018. aastal oli laevastiku nimekirjas 51 sõjalaeva (mitte arvestades abilaevu).

Venemaa Föderatsiooni Balti Laevastiku ülemad (vene k. Командующий Балтийским флотом – ВМФ России)

Koosseis

Ujuvüksused

Baltiiski mereväebaas

Baltiiski mereväebaas 2010
  • 128. pealveelaevade brigaad
    • 1 hävitaja – lipulaev
    • 6 fregatti
  • 71. punatäheline dessantlaevade brigaad
    • 4 suurt dessantlaeva
    • 2 dessantlaeva õhkpadjal
  • 36. punalipuline raketikaatrite brigaad
    • 1. kaardiväe raketikaatrite divisjon
      • 4 raketikaatrit
    • 106. väikeste raketilaevade divisjon
      • 6 väikest raketilaeva-korvetti
  • 64. akvatooriumi kaitse brigaad
    • 146. allveelaevahävitajate taktikaline grupp
      • 3 allveelaevahävitajat-korvetti
    • 147. taktikaline grupp
      • miinitraalerid

Kroonlinna mereväebaas

Kroonlinna mereväebaas 2012
  • 123. allveelaevade brigaad
    • 3 ründeallveelaeva
  • 105. akvatooriumi kaitse brigaad
    • 144. allveelaevahävitajate taktikaline grupp
      • 3 allveelaevahävitajat-korvetti
    • 145. taktikaline grupp
      • Miinitraalerid
      • Patrullkaatrid ja abilaevad

Maismaaüksused

Kaliningradi oblast

  • 11. kaardiväe armee
  • 3. õhutõrjebrigaad
  • 25. rannakaitse raketirügement
  • 69. kaardiväe mereväe pioneerirügement
  • 313. mereväe eriüksus

Leningradi oblast

  • 473. mereväe eriüksus

Lennuüksused

Laevad

Vaata ka

Viited

Kirjandus

Välislingid