Tallinn

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Tallinna linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Tallinn (täpsustus). Siia suunab märksõna "Reval", mille teiste tähenduste kohta vaata Reval (täpsustus).

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale 1816. aastal, mil Eestimaal kaotati talurahvaseadusega pärisorjus.

Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus.

Teadaolevalt esmakordselt mainiti Tallinna, toonase nimega Revalit, koos oma kodanikkonnaga (ladina keeles civitas Revaliensis), linnana aastal 1238. Lübecki linnaõigused pälvis linn 15. mail 1248. Läänemere idaosa merekaubandusega tegeleva linna tähtsust kasvatas märgatavalt 1285. aastast kuuluvus Hansa Liitu, mis andis linnale laokoha õiguse 1346. aastal. Tallinnast arenes oma strateegilise asukoha tõttu 14.–16. sajandil Põhja-Euroopa oluline idakaubandust juhtiv hansalinn.

Tallinna vanalinn, mis koosneb kõrgendikul asuvast Toompeast ja all-linnast, moodustab enda tornistikuga ja linnamüüriga ühe Euroopa kõige paremini säilinud kui ka kogukama keskaegse sadamalinna, mille kaitsesüsteemid kuulusid samas tugevaimate hulka. Vanalinn oma praegustes piirides kujunes välja 1355. aastal. Vanalinna ringkond lisati 1997. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse.[4] 2011. aastal oli Tallinn koos Soome ajaloolise pealinna Turuga kahe peale Euroopa kultuuripealinnaks.

Tallinn hõlmab tänapäeval 159,31 km² suuruse maa-ala, mis jaguneb kaheksaks linnaosaks, mis jaotuvad omakorda 84 asumiks. Linna halduspiiridesse kuuluvad ühtlasi Ülemiste ja Harku järved ning Aegna saar. Rahvastikuregistri andmeil elab Eesti rahvastatumas linnas 1. juuni 2018 seisuga 450 305 inimest. See tähendab, et iga kolmas Eesti elanik on end tallinlaseks registreerinud. Linna elanikkonna enamuse moodustavad nüüdisajal eestlased.

Kesklinnast lääne pool asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi asum, neist kaugemal Paljassaare (Paljassaare poolsaarel) ja Kopli (Kopli poolsaarel), Harku järvest lõunas Väike-Õismäe ja Mustamäe, mis asuvad kunagistel Kadaka küla maadel. Idakaares paikneb Tallinna suurim park Kadriorg, mille kohal asuva paekalda kohal asuvad Ülemiste ja Lasnamäe, kaugemal kirdes, Pirita jõe orus, asuvad Kose ja Pirita, Viimsi poolsaarel lõpeb linn Merivälja ja Mähe aedlinnaga. Edelas, laialdasel liivikualal, paikneb Nõmme aedlinn, kus eristatakse Rahumäed, Männikut, Hiiut, Kivimäed, Pääsküla, Liivat ja muid paikkondi. 1960. aastatel alustati elamupiirkondade arendamist Mustjõe, Tondi ja Mustamäe piirkonnas; 1971. aasta generaalplaani alusel aga 1970. aastatel Väike-Õismäel ja 1980. aastatel Lasnamäel.

Etümoloogia

Christian August Lorentzeni maal aastast 1809, mis kujutab Lyndanisse all lahingu võitnud taanlastest ristisõdijaid. Legendi kohaselt paljastus neile sündmuskohal tulevane Dannebrogi ristilipp kui taevane ilmutus.

Linna esmamainimise ajaks peetakse aastat 1154, mil Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Muḩammad al-Idrīsī joonistas maailmakaardile Soome lahe ääres asetseva asula qlwry või flwry. Seda on loetud ka kui Kaleverü või Qaleweny. Linnustatud Toompea klindi saarlava (Härjänpää) lähedal paiknevat muistsete eestlaste küla peetakse tänapäeva Tallinna esmaseks asulaks, mille lähikonnas asus lisaks sadamakoht.

Ajaloolised nimed

Muinasaegse asula nimi Kolõvan on ära märgitud Vana-Vene kroonikates (Колывань), nime lähteks arvatakse olevat eesti mütoloogiast tuntud Kalevi (Kalõva) nimi. Kõrgkeskaegne nimi Lindanise (Lidnanasõn, Lydanise, Lyndanise, Lyndanisse, Lindanäs või muu seesugune) viitab taanlaste poolt Läänemere ristisõdade käigus 1219. aastal anastatud ja omastatud muinaseestlaste linnusele Härjänpääl. Linna ajalooliselt tuntud uusaegne nimi on Reval (venekeelses transkriptsioonis Ревель), mis tuletati linna ümbritsenud vanade eestlaste Revälä muinasmaakonna nime ladinapärasest nimekujust Revalia. Baltisakslaste poolt eelistatud ning kultuurkeeltesse levinud nimi oli kuni Eesti Vabariigi sünnini 1918. aastal ja rahvusvaheliselt (eriti Saksamaal) kohati Teise maailmasõja lõpuni kasutatud Tallinna ametlik nimetus.

Praegune nimi

On arvatud, et praegune nimekuju tähendas tagasiulatuvalt taaskord Taanilinnust (Tanin Lydna ja Talyna). Ebatõenäoliselt on võimalik ka lüüriline viide külma põhjalaiust iseloomustavale Talilinnale (sõnast talvine). Praeguse Tallinna nime esialgne nimekuju esineb esmakordselt 1536. aastal ülesmärgitud sõnapaaris tallyna lynnhall. See pärineb esimesest säilinud sidusast eestikeelsest ilmalikust tekstist, mille pani kirja raesekretär Johann Sulstorp[5]. Tekst oli olemuselt Tallinna eestlaste kui mittesakslaste truudusvanne Liivi ordu maameistri kohuseid täitvale Hermann von Brüggeneyle[6]. Esimest korda kasutas Pühavaimu kiriku pastor Johannes Kohsen selgesõnalist Tallinna nime eestikeelses matuselaulus, mille kirjutas 7. detsembril 1670 Niguliste pastori Gotthard von Rentelni katkusurma puhul[7]. Eesti Vabariigi loomisel 1918. aastal võetigi vastse riigi pealinna nimeks seni ainult eesti keeles pruugitud nime Tallinna.

Ajalugu

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna ajalugu.

Tallinn muinasajal

2009. aasta väljakaevamiste käigus Vabaduse väljakul leiti kiviaegse asustuse jälgi, mille vanuseks hinnati esialgu 4500–5500 aastat.[8]. Mainitud on veel võimalikke küttide laagrikohti Härjapea jõe (Kivisilla eeslinn, praegune Tornimäe) ja Liivalaia tänava kandis.

Praegu valitseb arvamus, et eestlased (rävalased) rajasid Toompeale (tollal kandis see tõenäoliselt Härjapea nime) Väikese linnuse arvatavasti 10. sajandi lõpul või 11. sajandil. Selle ümber oli aga Raekoja platsi kohal turg koos eesti kaubitsejate sesoonse asula ja kabeliga. Toompeal paiknes alates 11. sajandi keskpaigast linnus (Toompeal asuva Soome saatkonna remondi ajal avastati 8. sajandist pärit ehitiste jäänused), Oleviste kiriku kohal Skandinaavia kaubahoov kirikuga, sellest ida pool vene kaubahoov kirikuga.

Keskaegne Tallinn

Tallinn varauusajal

Tallinn 1650. aastal

18. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus

Tallinn 20. sajandil

Mustvalge foto Saksa Riigi vaatlustsepeliinist Graf Zeppelin, mis hõljub oma sõjaeelse ringlennu käigus Vanasadama kohal 24. septembril 1930. Esiplaanil asetsevad Oleviste kirik ning uudishimulikud linnakodanikud Tornide väljakul.

Loodus

Map Estonia - Tallinna linn.png

Tallinn asub Soome lahe lõunakaldal, Loode-Eestis. Tallinna geograafiline kese asub Tallinna lahe äärsel Balti klindi paejärsakul, kogu linna territoorium hõlmab tänapäeval 159,3 km² suuruse maa-ala. Linna halduspiiridesse kuuluvad Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. Linna kõrgeim punkt on Pääsküla prügimäel 66,6 m[9] üle merepinna. Tallinna ranniku pikkus on 46 kilomeetrit ning see hõlmab kolme suurt poolsaart: Kopli poolsaar, Paljassaare poolsaar ja Kakumäe poolsaar. Tallinnas asub mitu avalikku randa: Pirita, Stroomi, Kakumäe, Harku ja Pikakari.[10]

Geoloogiline ehitus

Tallinna linn asub rannikumadaliku ja Harju lavamaa ning neid eraldava Põhja-Eesti paekalda alal. Lasnamäel moodustab paekallas kuni 30 m kõrguse panga, Nõmme ja Ülemiste piirkonnas on aga liiva alla mattunud. Paekallast läbib neli pinnakattesse mattunud ürgorgu: Harku (143,2 m), Lilleküla-Pelguranna (123,4 m), Kesklinna (81 m) ja Mähe (129,3 m). Orud on täitunud jääaja moreeni, glatsiofuviaalse liiva ja kruusa ning jääjärvelise savi ja mereliivaga.[11]

Tallinna alune maapind koosneb erineva vanuse ja koostisega kivimitest ja setetest. Kõige nooremad on Kvaternaari setted. Mõned neist on väärtuslikud, sest aitavad kaasa põhjaveekihi tekkele. Samuti on väärtuslikud liiv ja kruus, sest neid kasutatakse palju ehitustel. Tugev settekivipinnas, millesse on tekkinud mattunud ürgorud pärineb Ediakaara, Kambriumi ja Ordoviitsiumi ajast. Paljandeid moodustavad kaks kõvemate settekivimite kihti: ordoviitsiumi lubjakivi, mis moodustab Põhja-Eesti panga, ja sellest allpool lasuv kambriumi liivakivi, mis moodustab panku Rocca al Mares, Kalamajas jms. Settekivipinnase all on kivistised Fennoskandia kilbilt, mis pärinevad Paleoproterosoikumist ehk on oluliselt vanemad kui eelnimetatud kihid. Need kivimid ei paljastu Eestis kusagil.[12]

Tallinna kliimadiagramm

Kliima

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna kliima.
Tallinna meteoroloogilised andmed[13]
Temperatuur (°C)
Kuu Jaan Veeb Mär Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Aasta
Absoluutne maksimum (°C) 9,2 10,2 15,9 27,2 29,4 30,7 34,3 34,2 28,0 21,8 12,1 10,7 34,3
Kõrgeim keskmine temperatuur (°C) -1,0 -1,6 2,3 9,2 15,3 18,9 21,9 20,4 15,2 9,5 3,5 0,4 9,5
Madalaim keskmine temperatuur (°C) -5,9 -7,1 -4,1 0,6 5,2 9,5 12,7 12,0 7,6 3,8 -0,9 -4,3 2,4
Absoluutne miinimum (°C) -31,4 -28,7 -24,5 -12,0 -5,0 0,0 4,0 2,4 -4,1 -10,5 -18,8 -24,3 -31,4
Sademete hulk (mm)
Keskmine (mm) 56 36 37 32 36 64 84 86 67 78 70 57 704

3. jaanuaril 2010 mõõdeti Tallinnas lumikatte paksuseks 62 sentimeetrit, millega püstitati pealinna uus ilmarekord. Seni oli maksimaalseks lumikatte paksuseks Tallinnas olnud 59 sentimeetrit, mis mõõdeti 18. märtsil 1968.

Veestik

Ülemiste järv ja selles asuv muistenditest tuntud Lindakivi nimeline rändrahn

Tallinn asub Tallinna lahe lõunarannikul. Tallinna laht asub Soome lahes ning on üks Eesti sügavamaid lahtesid suurima sügavusega ligi 100 meetrit. Tallinna lääneservas asub Harku järv, mis on kunagine Läänemere osa. Umbes 2000 aasta eest eraldus see maapinna kerkimise tõttu omaette veekoguks. Harku järvel harrastatakse kalapüüki, suplust ja veesporti. Tallinna kesklinna alt voolab läbi endine Härjapea jõgi, mis 1936. aastal haisu tõttu torudega maa sisse suunati.[14] See algas Ülemiste järvest ning voolas läbi kesklinna Tallinna lahte. Tegemist oli Tallinna veerikkaima jõega. Praegu annavad jõe maa-alusest olemasolust märku Maakri tänava üleujutused sula ja suurvihmade aegu. Tallinnas pirital suubub Tallinna lahte 99 kilomeetri pikkune Pirita jõgi. Osa Pirita jõe veest suubub Ülemiste järve. Pirita jõel on võimalik tegeleda veespordiga. Tallinna kaguosas Kesklinna linnaosas asub Ülemiste järv, mille pindala on 9,6km² ja sügavus kuni 6 meetrit. Ülemiste järvest saab Tallinn alates 14. sajandist vett. Ülemiste järve kõrval asub Tallinna lennujaam, seetõttu on kahel korral tehtud järve jääle hädamaandumine ning ühel korral on purilendur kukkunud järve.[15] [16]

Haldusjaotus

Tallinna linnaosad

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna linnaosad.

Tallinn on jagatud kaheksaks linnaosaks. Linnaosavalitsused on institutsioonid, mis oma linnaosas täidavad Tallinna seadusandluse põhjal neile kindlaks määratud funktsioone. Igat linnaosa juhib linnaosavanem. Linnaosavanema nimetab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul.[17] Linnaosavalitsuste eesmärk on nõustada linnavalitsust ja linnavolikogu linna erinevate piirkondade juhtimise osas.[18]

Tallinna asumid

Tallinna asumid
Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna asumid.

Tallinna kaheksa linnaosa jagunevad kokku 84 erinevaks asumiks. Mitmes asumis on omakorda määratletud ka allasumid (näiteks Vanalinna asumi allasumid on all-linn ja Toompea).[19] Asumite tänased nimed ja piirid pandi paika 1991. aastal. Siis püüdis Tallinna nime komisjon koostöös ajaloolastega taastada teise maailmasõja eelset territoriaalset jaotust, kus see võimalikuks osutus.[19]

Arhitektuur

Kultuurimälestised

Tallinna vanalinn 2012. aasta talvel
Next.svg Pikemalt lehel Tallinna kultuurimälestised.

Tallinn on silmapaistvalt rikas arhitektuurimälestiste poolest. Tallinna vanalinn on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Vanimad ehitusmälestised on 13. sajandi alguses Toompeale püstitatud linnus ja toomkirik. Linnuse peatorn on Pikk Hermann.

Tallinna all-linna ümbritsev keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini säilinuid (2,35 km pikkusest müürist on alles 1,85 km, 46 värava- ja müüritornist 27). Keskaegse Tallinna õitsenguajast – 15. sajandist – pärineb all-linna gooti stiilis hoonestus ja praktiliselt tervikuna kogu tolleaegne tänavavõrk. Säilinud on enamik kirikuid, sealhulgas suurejoonelised Niguliste ja Oleviste kirik, mida on küll vahepeal tarvis olnud olulises ulatuses taastada. Varemetena on säilinud linna suurimad kirikud Püha Katariina kloostri kirik ja Pirita kloostri kirik. Enam-vähem ehedalt on säilinud Püha Vaimu kirik, raekoda, raeapteek, Suurgildi hoone ning kaupmeeste ja käsitööliste elamuid. Alles on ka vähem mõjukate gildide hooned (Kanuti gildi hoone ja Oleviste gildi hoone), mis on küll oluliselt ümber ehitatud. Ka suur hulk keskaegseid kaupmeheelamuid on säilinud, kuigi paljusid neist on hilisematel sajanditel vähemal või rohkemal määral ümber ehitatud.

Alates 1780. aastatest värskendati paljude keskaegsete hoonete väljanägemist moodsates stiilides alates varaklassitsismist (kuberneriloss Toompeal) kuni modernismini.

Vanalinnas on isegi mõned väga ehedad postmodernismi näited (lillepood Väike-Karja tänavas ja endine Raeköök Dunkri tänavas).

Tallinna kõrgehitised

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna kõrgehitised.

Tallinn on üks kõige põhjapoolsemaid kõrghoonestatud linnasid maailmas. Kõigi linnaosade peale kokku asub Tallinnas üle 45-meetrilise kõrgusega: Pikk Hermann, 10 kirikutorni ning 79 kõrghoonet (22 kesklinnas ja 57 äärelinnades) ja 8 kõrgrajatist (teletorn, korstnad, mastid). Seega asub linnas kokku 98 kõrgehitist.

Tallinna linnapildis silmapaistvate kõrgehitistena on märgatavad kogu vanalinna tornistik, lisaks südalinna büroohooned, kesklinna ärihooned ja tornelamud, kui ka äärelinnades kõrguvad korterelamud või tööstuslikud ja kommunikatsioonirajatised. Rajatistel võrreldes hoonetega võib olla teistsugune ja mitte sedajagu eriotstarbeliselt inimkeskne ülesanne; enamasti ei ole struktuurselt ka korruselisus nõnda määrav. Erinevalt mõnest muust maailma piirkonnast loendatakse Eestis korruseid maapinnast alates.

Kuna kõik maa pinnakihist üle 45 meetri kõrgusega ehitiste ehitusprojektid ja detailplaneeringud tuleb seoses lennuliiklusohutusega kooskõlastada Lennuametiga ning lisaks Muinsuskaitseameti ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga, siis seab see kõrgus ka tavahoonete ülempiiri ja määrab kõrghoonete alampiiri.

Pilvelõhkujatena käsitletakse Tallinnas vaid ülikõrgeid ehk üle 124-meetriseid hooneid. Need on meetritelt kõrgemad kui maa- ja meremärgina mõjuv Oleviste kirik (123,7 m), kuigi siiani selliseid ei ole veel tarindatud.

Tallinna teletornSwissôtel TallinnTornimäe elamuMaakri 19/21Radisson Blu Sky HotelSEB PankOlümpia hotellCity PlazaViru hotellTallinna kõrghooneid
Info pildi kohta

Haridus

Next.svg Pikemalt artiklis Haridus Tallinnas.

Ajalugu

Esimene kool rajati Tallinnas Toomkiriku juurde 1266. aastal.[20] Toomkool kindlustas järelkasvu kohalikele kirikuametnikele ning andis teatavat algharidust ka linnakodanike lastele.[21] Esimesed dokumenteeritud teated koolide tegevusest Tallinnas pärinevad 1319. aastast. Vaimuliku orduna Tallinnas tegutsenud dominiiklased lõid ka kloostrikooli, kuhu hakati ordusse astuda soovijate kõrval samuti vastu võtma ilmalikke isikuid.[21] 1428. aastal sai linna raad loa linnakooli asutamiseks Oleviste kiriku juurde.[21] 1600. aastal anti rae korraldusel välja Tallinna kooliõigus,[20] mis reguleeris esialgu 5-klassilise Tallinna linnakooli tegevust.[21]

Gustav Adolfi Gümnaasium on Eesti vanim järjepidevalt tegutsenud kool

1631. aastal avati Tallinna gümnaasium (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium). 17. sajandi keskpaigaks oli Tallinnas viis põhilist kooli: Tallinna gümnaasium, gümnaasiumi eelastmena tegutsev triviaalkool ehk väike linnakool, linnaelanike vaesematele kihtidele mõeldud Tallinna toomkool, Tütarlastekool ja Pühavaimu kiriku koguduse kool. Vaesemate laste (eriti orbude) koolitamiseks asutati 1725. aastal Tallinnas orbudemaja ja selle juurde kool, mis töötas 20. sajandi alguseni.[21]

1870. aastal täienes Eesti linnade alghariduse süsteem uue koolitüübiga – linnakooliga, mille ülesandeks oli alghariduse andmine kõikidest seisustest lastele. Tallinna 3-klassiline Linnakool avati 1873. aastal. Aastail 1887–1892 mindi kõikides ainetundides peale usuõpetuse järk-järgult üle venekeelsele õpetusele. 1893. aastast keelati emakeel linnas mitte ainult õppekeelena, vaid ka õpilaste suhtlemiskeelena koolis. 1905. aasta revolutsiooni tulemusel tehti koolidele järeleandmisi eestikeelse õpetuse, muuhulgas eestikeelsete erakoolide tegevuse lubamisel.[21]

1930. aastast kehtestati 6-klassiline koolikohustus. Tugevama õpetajaskonnaga olid käsitletaval ajajärgul Tallinna Linna 21. Algkool ja Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasium (praegune Tallinna Reaalkool) ning eragümnaasiumidest Jakob Westholmi Gümnaasium.[21]

Kui 1944. aastal õppis Tallinnas 9941 õpilast, siis 1949. aastal juba 22 034, seda põhiliselt venekeelse õpilaskonna kasvu tõttu. Põhikooliks oli 1950. aastate lõpuni 7-klassiline kool. 1950. aastal oli Tallinnas 19 põhikooli, millest 15 olid eesti õppekeelega.[21]

Eesti taasiseseisvumine tõi kaasa sisuliselt uue hariduspoliitika väljaarendamise ning sellega ka muudatused Tallinna hariduselus. Tallinnas seni vaid riiklike haridusasutustena tegutsenud lasteaiad ja koolid läksid valdavalt üle kohaliku omavalitsuse haldamisele ning nende pidajaks sai Tallinna linn. Väga tähtsaks peeti oma ajaloolise nime taastamist või valitud õppesuuna (humanitaar-, reaal-, majandus- või kunstigümnaasium) asutuse nimes kajastamist. 1990. aastatel sai uue nime enamus õppeasutuse nimes numbrilist tähistust omanud lasteaedu ja koole. 1990. aastate keskpaigas sai alguse koolimajade renoveerimine.[21]

Eesti Kunstiakadeemia tulevane õppehoone, mis valmib 2018. aastal

Üldharidus

2016. aastal tegutses Tallinnas 83 üldhariduskooli kokku 45 792 õpilasega. Nendest koolidest 51 olid eestikeelse õppega, 8 muu õppekeelega ning 24 eesti ning mõne muu õppekeelega. Eesti keeles õppijaid oli Tallinna üldhariduskoolides 2016. aastal 32 761, muus keeles õppijaid 13 031 ning eesti viipekeeles õppijaid 16.[18]

Kõrgharidus

Tallinna kõrgemates õppeasutustes kokku õppis 2016. aastal 29 112 üliõpilast, neist 25 487 Eesti kodanikku. Kõige populaarsem õppevaldkond on ärindus ja haldus ning populaarsuselt teine arvutiteadused.[18]

Tallinnas tegutsevad Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Sisekaitseakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Eesti Mereakadeemia, Estonian Business School ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor. Tallinna ülikoolidest on võrdluses parim Tallinna Tehnikaülikool, mis asub 364. kohal Euroopas. Järgneb Tallinna Ülikool, mis on Euroopas 618. kohal.[22]

Kultuur

Kultuuriüritused

Juulikuus iga viie aasta tagant toimub Tallinna lauluväljakul Laulupidu, mis on üks maailma suurimaid kooriüritusi. Laulupeo ajal on laulukaare all esinejaid umbes 30 000 ning pealtvaatajaid 80 000. Eestlasi nimetatakse laulurahvaks ning enne taasiseseisvumist toimusid Tallinnas öölaulupeod, kus lauldi isamaalisi laule. Rekordarv pealtvaatajaid oli 1988. aasta septembris toimunud laulupeol, kus Tallinna lauluväljakule kogunes ligi 300 000 inimest. Laulupeoga samal ajal toimub alati ka tantsupidu, mille etendused leiavad aset Kalevi Keskstaadionil.

Alates 1982. aastast toimuvad Tallinna vanalinnas Tallinna vanalinna päevad. Alates 1997. aastast toimub sügiseti Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival (PÖFF), millest on kujunenud üks Põhja-Euroopa suurimaid filmifestivale. 2014. aastal kinnitati PÖFF 15. filmifestivalina mittespetsialiseeritud võistlusprogrammidega festivali nimistusse.[23] Kevadeti toimuv Tallinn Music Week on kasvanud üheks regiooni suurimaks linnafestivaliks.

Muuseumid

Tallinnas on üle 60 galerii ja muuseumi. Enamik neist asuvad Tallinna kesklinnas ja selle ümbruses.

Teatrid

Tallinnas asuvatest teatritest ühed tuntuimad on Eesti Draamateater ja Tallinna Linnateater. Linnateater on populaarne oma suvelavastuste poolest, mis toimuvad nende lavaaugus. Populaarne on ka üsna uudse ja eksperimentaalse lähenemisviisiga Teater NO99. Rahvusooper Estonias on võimalik näha ballette, oopereid ja operette. Peamiselt lastele suunatud etendusi pakub NUKU teater. Tallinnas asub ka Eesti ainust kutseline venekeelne teater, Vene Teater.

Majandus

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna majandus.

Tallinna SKP elaniku kohta oli 2015. aastal 25 697,5€. Teenuste osatähtsus SKP-s oli 81,5% ning tööstuse ja ehituse osatähtsus 18,4%. Tegevusala järgi on Tallinnas enim hulgi- ja jaekaubanduse ettevõtteid. Järgnevad kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega ettevõtted ning ehitusettevõtted. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid oli Tallinnas 2015. aasta seisuga 44 414. Tallinna linna eksport miljonites oli 2016. aastal 5464€ ning import 8053€.[18]

Turism

Turistide arv Tallinnas on viimase kümnendi jooksul kiirelt kasvanud. Aasta jooksul külastab Tallinna umbes 4,3 miljonit turisti.[24] Majutusasutusi oli Tallinnas 2016. aastal 128 ning voodikohti ligi 15 000. Kõige enam saabub turiste Tallinnasse Soomest, Venemaalt, Saksamaalt ja Aasia riikidest.[18] Tallinna vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse ning on linna populaarseim vaatamisväärsus. Veel on populaarsed vaatamisväärsused Tallinna Lennusadam, Tallinna teletorn, Kadrioru park, Toompea ja Vabaõhumuuseum.[25] Tallinna reisisadam (Vanasadam) on üks Läänemere tihedama läbikäidavusega sadamaid. 2013. aastal külastas seda enam kui 520 000 kruiisilaeva reisijat.[26] Turistide jaoks on Tallinn loonud Tallinn Card'i, millega saab tasuta paljudesse muuseumidesse ja vaatamisväärsustesse, tasuta ühistranspordi kasutamise võimaluse ning erinevaid soodustusi.[27] Tallinna ametlik turismiinfo veebileht on VisitTallinn, kust leiab infot nii vaatamisväärsuste, tegevuste kui ka söögi- ja joogivõimaluste kohta.[28]

Infotehnoloogia

Tallinnas on väga hästi arenenud infotehnoloogia sektor ning seda on nimetatud Läänemere Silicon Valley'ks.[29][30][31] Enim tuntud paljudest Tallinnast alguse saanud start-upidest on Skype, mille abil saab teha videokõnesid.

Tallinnas asub NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskus, mis teeb Tallinna IT-sektoris üheks Euroopa olulisimaks linnaks. 2013. aastal avaldati Tallinna manuaal, mis on NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskuse palvel kirjutatud akadeemiline uurimus selle kohta, kuidas rahvusvaheline õigus rakendub küberkuridegude ja -sõdade puhul.[32] 2017. aastal avaldati Tallinn 2.0, mis oli laiendus Tallinna manuaalile.[33] Tallinnas NATO küberkaitsekeskuses toimub kord aastas rahvusvaheline õppus Locked Shields, mis on maailma suurim selle valdkonna õppus. Näiteks 2018. aastal kaasas see üle 1000 eksperdi enam kui 30 riigist. Õppuse käigus harjutatakse läbi olulisemate riigiteenuste süsteemide kaitsmist küberrünnaku korral.[34]

27. juunil 2018 tehti Tallinnast, Rotermanni ärikvartalist maailma esimene 5G telefonikõne. Helistajaks oli Eesti majandusminister Kadri Simson ning kõne tehti Tamperesse Soome poliitikule Anne Bernerile.[35]

Meedia

Tallinna linna pressiteenistus on Raepress, mis korraldab meediakanalite kaudu linnaelanike teavitamist linnavalitsuse liikmete ja linna ametiasutuste tegevusest nii eesti kui vene keeles. Tallinna elu kohta kajastavad uudiseid eestikeelne ajaleht Pealinn ja venekeelne ajaleht Stolitsa. Tallinna linnale kuulub digitaalne telekanal Tallinna Televisioon (TTV, Tallinna TV), mille eesmärgiks on kajastada elu Eesti pealinnas läbi telepildi. Tallinna TV haldajaks on kanaliga samanimeline linna sihtasutus Tallinna Televisioon. Tallinna TV stuudiona kasutatakse Tallinna kesklinnas Solarise keskuses asuvat Tallinna linna pressikeskust.

Rahvastik

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna rahvastik.
Linnaelanike arv
Aasta Rahvaarv
1372 3250
1709 15 000
1710 2000
1772 6954
1816 12 000
1820 12 902
1834 15 300
1851 24 000
1871 29 162
1881 45 900
1897 58 800
1913 116 012
1918 105 789
1922 122 421
1925 119 800
1934 137 792
1959 283 071
1989 478 974
1996 427 500
2001 399 685
2002 398 434
2003 377 890
2004 392 306
2005 401 502
2006 403 505
2007 399 096
2008 401 372
2009 404 005
2010 406 703
2011 411 980
2012 416 144
2013 419 830
2014 429 899
2015 434 426
2016 439 517
2017 443 623
2018 448 764

Pärast Põhjasõda oli Tallinnas vaid paar tuhat elanikku, mille põhjustas Tallinna piiramise ajal levinud katkuepideemia. Elanike arv suurenes järgmiselt: 1820. aastal oli see 13 000, 1881. aastal 45 900, 1897. aastal 58 800 ja suurenes märgatavalt Esimese maailmasõjaga seoses alanud sõjatööstuse kiire arenguga linnas. 1917. aastal oli linnaelanikke ligi 160 000[viide?]. 1930. aastatel oli linnas 140 000 elanikku. 1940 liideti Tallinnaga Nõmme (oli 1926–1940 eraldi linn). 1962 alustati Mustamäe, 1973 Väike-Õismäe ja 1978 Lasnamäe linnaosa ehitamist. 2017. aasta 1. juuli seisuga elab Haaberstis 45 043, Kesklinnas 62 347, Kristiines 33 126, Lasnamäel 119 355, Mustamäel 67 708, Nõmmel 39 372, Pirital 18 480 ning Põhja-Tallinnas 59 814 inimest.[18] 2011. aasta Eesti rahvaloenduse andmetel oli Tallinnas 392 331 püsielanikku. Statistikaameti andmetel seisuga 1. jaanuar 2013 on Tallinna elanike arv 406 359.[36] 1. aprilli 2016 seisuga oli Tallinnas 440 597 registreeritud elanikku.[37] 1. juuli 2017 seisuga oli Tallinnas 445 245 elanikku. 2016. aastal oli sisseränne Tallinnasse 8889 ning väljaränne 7821 inimest. Oodatav eluiga sünnimomendil oli 2015. aastal 78,60. Loomulik iive Tallinnas 2016. aastal oli 810.[18]

Rahvuslik koosseis

Ajavahemikul 1944–1988 toimus Eestis suur tööstuse arendamine. NSV Liidu maadest sisse rännanud tööjõud suunati elama Tallinna uuselamurajoonidesse (Mustamäe, Väike-Õismäe, Lasnamäe). Tallinna elanike arv kasvas ebaproportsionaalselt kiiresti, ulatudes 1988. aasta alguseks koos tollal Tallinna haldusalasse kuulunud Maardu ja Sauega üle 500 000 piiri. Eestlaste osatähtsus langes samaks ajaks 47 protsendini. Taasiseseisvumise järel on Tallinnast lahkunud kümneid tuhandeid mitte-eestlasi ning seetõttu on suurenenud ka eestlaste osatähtsus Tallinna rahvastikus ligi 54 protsendini. Tallinna elanike arv oli 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 400 378, nendest eestlasi 215 114 (53,7%), venelasi 146 208 (36,5%), muid rahvusi ja teadmata rahvusega 39 056 (9,7%). Rahvastikuregistri järgi oli 1. jaanuari 2017 seisuga Tallinna elanikest eestlasi 237 195 (53,3%), venelasi 167 993 (37,7%), ukrainlasi 15 202 (3,4%) ja teistest rahvustest inimesi 24 855 (5,6%).[18] 50,8% rääkis emakeelena eesti keelt, 45,4% vene keelt ja 1,2% ukraina keelt. Tallinna elanikest oli Eesti kodanikke 77,4%, määratlemata kodakondsusega isikuid 8,9%, Venemaa kodanikke 7,9%, Ukraina kodanikke 1,1%, Soome kodanikke 1,0%, Läti kodanikke 0,4%, Valgevene kodanikke 0,3%, Leedu kodanikke 0,3%, Saksamaa kodanikke 0,3%, teiste riikide kodanikke 1,8%. Naisi oli Tallinna rahvastikus 242 633 ning mehi 200 990. Inimesi vanuses 0–14 oli 68 401, 15–64 aastaseid 280 199 ning vanuses 65 ja vanemad 77 938.[18]

Tallinna elanikkonnas toimuvaid protsesse iseloomustab paneelelamute elanike siirdumine Tallinna äärelinnadesse ja Harju maakonda rajatavatesse madaltiheda asustusega uusasumitesse. Seetõttu on viimastel aastatel suhteliselt kiirema rahvaarvu kasvuga linnaosadeks Tallinnas muutumas Pirita ja Nõmme.

Rahvuslik koosseis 19. sajandil ja 20. sajandi alguses
eestlasi venelasi sakslasi muid kokku
arv % arv % arv % arv %
1820 4486 34,8 2304 17,9 5540 42,9 572 4,4 12 902
1871 15 097 51,8 3300 11,3 10 020 34,4 745 2,5 29 162
1881 26 324 57,4 5111 11,1 12 737 27,8 1798 3,7 45 880
1897 40 406 68,7 6008 10,2 10 297 17,5 2099 3,6 58 810
1913 83 113 71,6 13 275 11,4 12 424 10,7 7200 6,3 116 012
1917 90 000 57,7 40 000 25,6 13 000 8,3 13 350 8,4 [38] 156 350
1918 86 035 81,3 5188 4,9 7691 7,3 6875 6,5 105 789
1922 102 568 83,8 7513 6,2 6906 5,6 5434 4,4 [39] 122 421
1934 117 918 85,6 7888 5,7 6575 4,8 7883 3,9 137 792
Rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel aastatel 1959–2011
Rahvus 1959[40] 1970[41] 1979[42] 1989[43] 2000[44] 2011[45]
arv % arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 281 714 100 362 706 100 428 537 100 478 974 100 400 378 100 393 222 100
eestlased 169 697 60,24 201 908 55,67 222 218 51,86 227 245 47,44 215 114 53,73 217 601 55,34
venelased 90 594 32,16 127 103 35,04 162 714 37,97 197 187 41,17 146 208 36,52 144 721 36,80
ukrainlased 7277 2,58 13 309 3,67 17 507 4,09 22 856 4,77 14 699 3,67 11 565 2,94
valgevenelased 3683 1,31 7158 1,97 10 261 2,39 12 515 2,61 7938 1,98 6229 1,58
soomlased 1650 0,59 2852 0,79 2996 0,70 3271 0,68 2436 0,61 2062 0,52
juudid 3714 1,32 3750 1,03 3737 0,87 3620 0,76 1598 0,40 1460 0,37
tatarlased 745 0,26 1055 0,29 1500 0,35 1975 0,41 1265 0,32 1012 0,26
leedulased 594 0,21 852 0,23 905 0,21 1052 0,22 949 0,24 795 0,20
poolakad 759 0,27 947 0,26 1084 0,25 1240 0,26 936 0,23 768 0,20
lätlased 702 0,25 1007 0,28 1259 0,29 1032 0,22 827 0,21 628 0,16
sakslased 332 0,08 516 0,11 516 0,13 492 0,13
muud 2199 0,78 2765 0,76 4023 0,94 6458 1,35 7892 1,97 5889 1,50

Religioon

Eesti on kolmas kõige vahem usklik riik maailmas. Kogu rahvast on usklikke vaid 16%.[46]

Tallinlastest peab 2011. aasta rahvaloenduse andmeil omaks mõnd usku 116 596 inimest ehk peaaegu neljandik. Suurem osa Tallinna usklikest inimestest on kristlased, kokku 112 663. Levinumad on õigeusklikud (76 390), luterlased (28 134) ja katoliiklased (2098). Muudest uskudest inimesi on Tallinnas 3287.[47]

Tervishoid

Tallinnas asub Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH), mis on Eesti suurim aktiivraviasutus. Selle peahoone asub Mustamäel. PERH tegeleb igasuguste raviteenustega peale sünnitusabi ja silmakirurgia. Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) moodustati 2001. aastal mitme haigla ja polikliiniku liitmisel ning selle peakorpus asub Tallinna kesklinnas Ravi tänaval. Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) on samuti kujunenud pärast erinevate raviasutuste liitmist. Selle alla kuulub näiteks Paldiski maanteel asuv nakkuskliinik ning Sõle tänaval asuv Pelgulinna sünnitusmaja.

Sport

Tallinnas toimunud Moskva olümpiamängude purjeregatiga seoses välja antud postmark

2015. aastal oli Eesti Statistikaameti andmetel Tallinnas harrastussportlasi 69 679. Populaarseimad spordialad noorte seas olid ujumine, jalgpall, võimlemine ja korvpall. Tallinnas oli 2015. aasta seisuga kokku 553 spordiklubi ning 51 spordialaliitu. 2017. aasta seisuga sai Tallinna linnalt toetust 148 spordiklubi.[18] Tallinna edukaimad jalgpalliklubid on FC Flora, FC Levadia ja JK Nõmme Kalju. Korvpalli Meistriliigas mängivad korvpalliklubid BC Kalev/Cramo, TTÜ KK ja Tallinna Kalev.

Rajatised

Spordihalle ja -saale oli Tallinnas 2016. aastal kokku 290, staadioneid 61, ujulaid 39, välipalliväljakuid 100, jäähalle ja -väljasid 5 ning tennisekeskuseid 12.[18] Tallinna spordiehitistest on tuntumad A. Le Coq Arena, Saku Suurhall, Kadrioru staadion, Kalevi Keskstaadion, Kalevi spordihall, Kalevi ujula ja Tondiraba jäähall. 2016. aastal asus Tallinnas kokku 47,3 km terviseradasid.[18]

Üritused

Tallinnal on terviseliikumisprogramm, mis kannab nime "Tallinn liigub!". Selle eesmärgiks on pöörata tähelepanu liikumise vajalikkusele ja suurendada liikumisharrastajate osakaalu, et iga tallinlane liiguks päevas vähemalt 60 minutit. Programmi üritused on sobivad igale vanusele ja tasemele.[48] 2016. aastal toimus selle programmi raames 306 üritust.[18]

1980. aastal toimus Tallinnas Moskva olümpiamängude purjeregatt. Jaanuaris 2010 toimusid Tallinnas Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises. Iga aasta septembri alguses toimub Tallinna Maraton, mille raames lisaks täispikale maratonile toimub ka poolmaraton ning 10 kilomeetri pikkune sügisjooks.[49] 4. augustil 2018 toimub Tallinnas IRONMAN triatlon.[50]

Transport ja taristu

Next.svg Pikemalt artiklites Tallinna ühistransport, Tallinna sadamad ja Tallinna ühistranspordiliinid.
Ülemiste järve äärne Tallinna lennujaam ning raud- ja maanteede liitmik

Tallinn on Eesti peamine transpordisõlm. Siin asub Lennart Meri Tallinna lennujaam, Tallinna reisisadam ja Balti jaam.

Tallinnast saavad alguse Tallinna–Narva maantee, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee ja Tallinna–Pärnu–Ikla maantee. Tallinnast lõunas kulgeb Tallinna ringtee. Linnast saavad alguse mitmed linnalähirongide ja muud rongiliinid. Kavas on Rail Balticu rajamine, mille üheks otspunktiks oleks Ülemiste raudteejaam. Uuritakse võimalusi ka Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli rajamiseks.

Ühistranspordiliinidest toimivad Tallinnas ühtses piletisüsteemis bussi-, trolli- ja trammiliinid. Alates 1. jaanuarist 2013 on linnas ühistransport kõigile linnaelanikele tasuta. Lisaks töötavad liinitaksoliinid ja linnalähirongid. Ühistransporti korraldab Tallinna Linnatranspordi AS.

Tallinna trammiliikluse algusajaks loetakse 1888. aastat, kui avati hobutrammiliiklus Vanaturu kaelast Kadriorgu, mis oli sel ajal populaarne suvituspiirkond. Kaasajal on trammiliine neli (1, 2, 3, 4). Trammide koguarv oli 2018. aasta veebruari seisuga 70 ja trammiliinide kogupikkus Tallinnas ulatus 39 kilomeetrini.

Trollibussiliiklus Tallinnas algas 1965. aastal. Alates 2017. aastast töötab Tallinnas neli trolliliini (1, 3, 4, 5), maksimaalselt on trolliliine olnud üheksa.

Linna juhtimine

Next.svg Pikemalt artiklites Tallinna linnavalitsus, Tallinna Linnakantselei ja Tallinna linnavolikogu.

Tallinna linna täitevvõimu juht on Tallinna linnapea, kelleks on alates 2017. aasta novembrist Taavi Aas. Abilinnapead on Vadim Belobrovtsev, Züleyxa Izmailova, Kalle Klandorf, Tõnis Mölder, Andrei Novikov, Aivar Riisalu ja Eha Võrk. Linnapea juhib linnavalitsust.

Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu on Tallinna linnavolikogu, mis alates 2009. aastast on 79-liikmeline.

Tallinna linnaosad

Tallinn jaguneb kaheksaks haldusüksuseks ehk linnaosaks, mille juhtimiseks on moodustatud linnaosavalitsused. Need on:

Sümbolid ja tähtpäevad

Tallinna Raekoja tuulelipud. Kaugemalt paistab Vana Toomas, mis on üks Tallinna sümboleid

Tallinna sümbolid on vapp (täis-, suur- ja väikevapp), linnalipp ja logo. Mitteametlikud sümbolid on ka Vana Toomas, kilukarbi siluett, Linda kuju, Koorti «Metskits», Estonia teater ja Kolm Õde.[51]

Tallinna kaitsepühak on püha Victor, vana Rooma sõdur Marseille'st, ristiusu märter, kes hukati keiser Maximianuse käsul.

Linn tähistab kahte tähtpäeva: 15. mail on Tallinna linna päev ja 22. detsembril on Tallinna vapipäev.

Tallinna teenetemärgid

  • Tallinna teenetemärk (alates 1995) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele Tallinnale osutatud eriliste teenete eest.
  • Tallinna vapimärk (alates 1997) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele linnapoolse erilise austusavaldusena.
  • Tallinna raemedal (alates 2004) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilisele isikule linnapoolse tunnustusena linnale osutatud teenete või silmapaistvate saavutuste eest.

Tallinna linna ametimärgid

Suhted teiste linnadega

Seisuga 16. juuli 2018 on Tallinnal suhted 28 linnaga väljaspool Eestit.[52]

Galerii

Tallinna panoraampilt (2007)
Suurenda
Tallinna panoraampilt (2007)

Vaata ka

Viited

  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaamet, vaadatud 17.05.2018.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  4. "Historic Centre (Old Town) of Tallinn". UNESCO maailmapärandi nimistu, 7. detsember 1997. Kasutatud 9. juuni 2018. Inglise keeles.
  5. https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/06/13/tallinn/
  6. http://www.estonica.org/et/Ajalugu/U_1200-1558_Keskaeg_Eestis/Vana-Liivimaa_siseolud_15_sajandil_Aadel,_vaimulikud,_talupojad/Mittesakslaste_truudusvanne/?max
  7. https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/05/30/oeh-wahta-tallinna
  8. Villu Kadakas: "Pringlikütid Vabaduse väljakul" Postimees, 25. aprill 2009 – Tallinna lahe ääres elanud küttide-kalastajate kogukond rajas oma hooajalise laagripaiga praeguse Vabaduse väljaku kohale arvatavasti umbes 3500 a eKr
  9. http://forte.delfi.ee/news/militaaria/vordlev-skeem-kui-lahingud-aleppo-all-panna-ule-tallinna-mootkavasse?id=76083323
  10. Tallinn Annual Report 2011
  11. Hella Kink & Maire-Liis Hääl. "Linna allikad Tallinnas".
  12. Vaher, Rein; Miindel, Avo; Raukas, Anto; Tavast, Elvi. ""Ancient buried valleys in the city of Tallinn and adjacent area"". Estonian Journal of Earth Sciences., 2010.
  13. "Kliimanormid".
  14. "Kunagine Härjapea jõgi - kas sa ikka tead, mis su jalge all voolab".
  15. "Ülemiste järv on Poola lendureile armuline".
  16. "Lennukit lahutab Ülemiste kaldast paarkümmend meetrit".
  17. Riigi Teataja. "Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus".
  18. 18,00 18,01 18,02 18,03 18,04 18,05 18,06 18,07 18,08 18,09 18,10 18,11 18,12 Tallinn arvudes 2017
  19. 19,0 19,1 Robert Nerman, Leho Lõhmus. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, 2013. Lk 6. ISBN 9789949332151
  20. 20,0 20,1 Heino Rannap: Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia
  21. 21,0 21,1 21,2 21,3 21,4 21,5 21,6 21,7 21,8 Tallinna hariduse ajalugu
  22. Ranking Web of Universities
  23. Merike Teder: "PÖFF kinnitati maailma olulisemate filmifestivalide hulka" kultuur.postimees.ee, 28. august 2014
  24. "Tallinn investing to enhance customer experience and business and operational opportunities"
  25. Tallinn Landmarks tripadvisor.com
  26. "Tänavune kruiisihooaeg tõi Tallinna esmakordselt üle poole miljoni reisija" Tallinna Sadam
  27. Tallinn Card tripadvisor.com
  28. VisitTallinn
  29. "The Baltic Life: Hot Technology for Chilly Streets" nytimes.com, 2005
  30. Is Estonia the new Silicon Valley? DW, 01.04.2015
  31. Estonia - Europe's unexpected Silicon Valley Channelweb, juuni 2017
  32. Schmitt, Michael N (Gen. ed.) (2013). Tallinn Manual on the International Law Applicable to Cyber Warfare.. New York, United States of America: Cambridge University Press. 
  33. Kalev Leetaru: "What Tallinn Manual 2.0 teaches us about the new cyber order" Forbes, 9. veebruar 2017
  34. "Locked Shields exercise begins at NATO cyberdefense center in Tallinn". ERR, 25.04.2018.
  35. Sten Hankewitz. "The world’s first 5G phone call made in Tallinn". Estonian World, 2018-06-28.
  36. Statistikaameti andmed
  37. Tallinna elanike arv
  38. Tallinna Statistiline Aastaraamat 1924, lk 16
  39. «Revali elanikkond» 1929 ã. (Vesti Dnja. 1929. 25 oktoober. lk 2)
  40. Tallinn : lühientsüklopeedia. Tallinn, 1979, lk. 27
  41. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  42. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  43. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  44. Päring Statistikaameti andmebaasist
  45. Päring Statistikaameti andmebaasist
  46. "Mapped: The world's most (and least) religious countries". The Telegraph.
  47. Tallinn arvudes 2017
  48. "Tallinn Liigub!".
  49. "Tallinna Maraton".
  50. "IRONMAN Tallinn".
  51. http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/98/09/21/tln/uudised.htm
  52. Tallinna suhted teiste linnadega 16.07.2018

Kirjandus

  • "Entsüklopeedia Tallinn", 1. ja 2. köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2004, ISBN 9985-70-167-4
  • Edgar V. Saks. Tallinna muistne nimi. Võitleja, märts 1959, nr 3, lk 9.
  • Maailma suurusi ja kuulsusi Tallinnas. Päevaleht, 23. juuli 1939, nr 196, lk 4.

Välislingid